Karoliine hõbelõng
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2010) |
| Žanr | lastefilm, muusikafilm |
|---|---|
| Režissöör | Helle Karis |
| Stsenarist | Helle Karis, Vladislav Koržets |
| Helilooja | Olav Ehala |
| Peaosades |
Chätrin Bagala Martin Veinmann Rein Aren Salme Reek |
| Toimetaja | Enn Säde |
| Produtsent | Ronald Kolmann |
| Filmistuudio | Tallinnfilm |
| Aasta | 1984 |
| Kestus | 74 minutit |
| Riik | Nõukogude Liit (Eesti) |
| Keel | eesti |
| Eelnev | "Nukitsamees" |
| Järgnev | "Metsluiged" |
| IMDb profiil | |
"Karoliine hõbelõng" on 1984. aasta muinasjutuline muusikaline mängufilm lastele. Selle on lavastanud Helle Karis, sellele muusika kirjutanud Olav Ehala ja tantsud seadnud Mait Agu.
Sisu
[muuda | muuda lähteteksti]Lambakuningriigi pirtsaka printsessi Karoliine (Chätrin Bagala) iga soov ja kapriis on alamatele seaduseks. Ka arvukad kosilased lükkab Karoliine tagasi ning ei väsi neile õelat vingerpussi mängimast, kuni saabub unelmate kuningapoeg Kaspar (Martin Veinmann) – ent korvi saab temagi. Kuningal (Rein Aren) saab tütre mängitsemistest villand ja ta kihutab kangekaelse troonipärija lossist välja.
Allegoorilises loos tuleb Karoliinel teel iseendani esmalt rinda pista Petumeele (Luule Komissarov) ja Libekeelega (Ines Aru), kes kuningatütre sohu juhatavad. Järgnev on kui läbilõige eesti mütoloogiast. Karoliine ja talle järgnev kerjuseks maskeerunud Kaspar katsuvad üheskoos jõudu Näkiga (Heli Kohv) ning lahutavad kaks vana vimmameest, Mülkakolli (Jüri Vlassov) ja Laukakolli (Mihkel Smeljanski), kes kuidagimoodi ei suuda omavahel järve jagada. Müstikat lisab salalike laugaste ja põlislaante vahel uneaur, mis iga elusolendi magama paneb ja unne jätabki. Võidetakse seegi katsumus. Koos jõutakse viimaks sügavasse metsa, kus Karoliinel tuleb taas võidelda hirmu ja isekusega ning riskida eluga, et päästa nõidusest Libahunt.
Pärast röövlite (Tõnu Kark, Jüri Krjukov, Ain Lutsepp, Ago Roo, Urmas Kibuspuu, Väino Laes) kätte langemist ja röövlikamba ülekavaldamist jõuab Karoliine koos Kaspariga viimaks tagasi koduradadele, kus lossi lähedal seisvas püstkojas püüab vokil hõbelõnga ketrata, kuid see ei õnnestu tal. Ent siis ilmub keegi kaunis daam – endine Libahunt, kes õpetab Karoliine samuti ketrama ning ta mõistab, et elu mõte on armastuses ja töös. Karoliine ja Kaspar abielluvad.
Muusikast
[muuda | muuda lähteteksti]Nii nagu sama loomingulise meeskonna eelmise töö, filmi ''Nukitsamees" puhul, on ka selle filmi muusikat hiljem korduvalt plaadistatud ja esitatud. Ansambli Kiigelaulukuuik repertuaaris on ''Vokilaul" ja ''Lambalaul". Lauluvõistlustel (näiteks ETV ''Laulukarussell ja ''Kaks takti ette") on läbi aastate korduvalt esitatud ''Näki laulu". Kiigelaulukuuik on plaadistanud ja esitanud ka filmist välja jäänud laulu ''Armastus on hõbeniit", mille helilooja Olav Ehala kasutas hiljem ära haldja soololauluna muusikali ''Nukitsamees" lavaversioonis (Rahvusooper Estonia 1998 ja Vanemuine 2010). Olav Ehala kogumikplaadil sarjas ''Eesti kullafond" leidub ka filmis Ele ja Kaja Kõlari lauldud ''Unemaa".
Vastuvõtt
[muuda | muuda lähteteksti]Film "Karoliine hõbelõng" on sageli jooksnud televisioonis ning see on filmisõpradele hästi teada linalugu. Raamatus "Eesti film" avaldatu põhjal selgub, et omaaegses kriitikas heideti linateosele ette fragmentaarsust, hakitust ja omavahel sobimatute show-numbrite rittaseadmist[viide?].